Nautimine ei sõltu sellest, mida me teeme, vaid kuidas me seda teeme. Parimad hetked meie elus ei ole seotud tavaliselt passiivsuse ja jõudeolekuga - pigem sünnivad need siis, kui me ise oma keha või meelt pingutame. Iga väiksemgi saavutus muudab elu nauditavamaks, rikkamaks, mõtestunumaks. Tasub harjutada oma teadvuse kontrollimist, et kontrollida oma tundeid ja mõtteid suunata.
Mis on eesmärk?
Õnnelikkus ei ole midagi, mis meile osaks langeb nagu medal kaela. See sõltub meie tõlgendamisvõimest. Me peame arenema, valmistuma ja end kaitsma, et ise osata eluga rahulolu vastu võtta.
Küsimus on selles, mida MINA tahan ja mida eeldavad meilt SOTSIAALSED normid ja ühiskond. Kuidas leida ühisosa? Nauditav ja tähendusrikas elu on energia vorm. Energiat saab kasutada nii loomiseks kui hävitamiseks. Eesmärgid, mille nimel energiat kasutatakse, võivad meie elu rikastada või hävitada. Eesmärgid võivad elu muuta tähendusrikkaks või tühiseks.
Rahulduse otsimine on meie geenidesse kodeeritud liigi alalhoidlikkuse refleks. Kas me oskame alati valida refleksi, iha ja psüühilise energia suunamise (vaimsuse) vahel?
Tõelist rahulolu pakuvad sündmused nagu meeldejätmine, mõtlemine, tundmine, mõistmine, märkamine, otsustamine. Mida me saame teha, et oma heaolu ja tulevikku parandada? Mida saad Sina teha täna?
Kuidas hoida suhteid?
Sotsiaalsete suhete, eriti perekondlike suhete nautimiseks ja pikaajaliseks hoidmiseks peavad väljakutsed ja oskused üldjuhul olema tasakaalus. Sama kehtib ka pikaaegsete töösuhete kohta. Kui suhe muutub rutiiniks ja mugavuseks, ei pruugi pakkuda see enam naudingut pakkuda ega toetada meie keerustumist.
Kuidas hoida eesmärke?
Keerustumist? Inimene otsib pidevalt uusi väljakutseid. Nii on ka unistustega. Niipea, kui teil üks unistus on täitunud, naudite seda tõenäoliselt lühikest aega, otsides juba uut unistust. Aegade jooksul õpib inimene teist inimest hästi tundma ja väljakutse hääbub.
Struktureerimine, süsteem ja tagasiside.
Näiteks isiklike eesmärkide sobitamine ettevõtte ja ühiskonna eesmärkidega. Sobimatuse struktureerimine elukeskkonnaga sobivaks (eneseseire, kuidas saaks paremini sobitada). Otsige oma elust näiteid (nt meri, välisõping, hobi, sport, aiandus, autotööstus jm).
Ühiskonna eesmärgid kammitsevad ja suruvad raamistikku. Inimene jõuab tegelikku vabadusse, kui ta oskab märgata ja mõista, MIKS ta midagi teeb. Miks teie midagi teete, kas teate alati? Inimene teeb asendustegevusi, et täita vaimse kogemuse lünki, nii öelda puudujääke. Sellised asendustegevused võivad avalduda söömishäiretes, sõltuvussuhetes, väärtustega vastolulistes käitumises (valetamine, varjamine, eesmärgist kõrvalekaldumine).
Tagasiside annab meile info, kuhu suunas me liigume ja kuidas meil läheb. Näiteks psühholoogil ja autoremondilukksepal avaldub töös tagasiside erinevalt. Tasub õppida tagasisidet otsima ja ka leidma.
Nauditav kogemus ja märkamine.
Meie ülesanne on õppida igapäevaelu nautima ja oma eesmärke saavutama ilma teiste elu nautimise võimalusi vähendamata.
Ei ole nii oluline, mis meiega elu jooksul juhtub, vaid kuidas me episoodidega toime oskame tulla. Meie õnn sõltub sisemisest harmooniast ja mitte sellest, kui palju me suudame universumi jõude kontrollida ja mõjutada. Kui palju asju ja sündmuseid meie soovi järgi täpselt nii juhtuvad? Kuidas me end tunneme ja mil määral elu naudime sõltub sellest, kuidas meie meeled igapäevaseid tundmusi filtreerivad ja tõlgendavad.
Rohkem sel teemal koolitusel või konsultatsioonis.
Lisa kommentaar